Aarktlaž Lappi pirrõs-suõjjlummuž vaʹsttad kååʹdd pirrõs-suõjjlemveʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjain Suäʹđjel, Aa-nar, Muonio, Jeänõõǥǥ da Uccjooǥǥ kooʹddin, da vuåpp nääiʹt še puäʒʒhååidast šõddi pirrõsvaaik-tõõzzid vuuʹdest. Puäʒʒhåidd lij jieʹllemvueʹǩǩtoiʹmm. Pirrõs-suõjjlemlääʹjj mieʹldd toiʹmmharjjteei âlgg tieʹtted toimmjummšes pirrõsvaaiktõõzzin, pirrõsriiskin da tõi vaaldšummšest di hääitlaž vaaik-tõõzzi ǩieʹppeemvueiʹttemvuõđin.
Pirrõs-suõjjlemlääʹjjest pirrõõzz pillšõõvvmõõžžin juuʹrdet nåkam piâstti, koʹst seuʹrrjõssân šâdd tiõrvâsvuõtthäitt, häitt luõttu da tõn toimmjummšid, luâttväärai âânnmõõžž vaigsmõõvvmõš, pirrõõzz takai ruäʹssvõsvuõđ leʹbe jeeʹres kulttuuräärvai occnummuž, pirrõõzz takai virksmâʹttemââʹnnma suåppâm occnummuž, pååʹmeh leʹbe hääit jällmõʹšše leʹbe tõn ââʹnnma leʹbe jeeʹres täid paalduum takai leʹbe privatt ouddõõzz čuõʒʒtummuš.
Toiʹmmharjjteei âlgg jäʹrjsted toimmjummšes nuʹtt, što pirrõõzz pillšõõvvmõõžž vueiʹtet cõggâd ouddǩiõʹtte. Pirrõõzz pillšõõvvâm vaar tuejjteei toimmjummuš âlgg vuäittmõõžži mieʹldd tuejjeed nåkam sââʹjest, što toiʹmmjummšest ij šõõdd pillšõõvvmõš leʹbe tõn vaarr da pillšõõvvmõõžž vueiʹtet cõggâd. Toiʹmmjemsââʹj šiõttlõsvuõʹtte vaaikte jm. toiʹmmjem luândd, pešttmõš, ääiʹjpodd da pirrõsvaaiktõõzzi miârktemvuõtt, pillšõõvvmõõžž viggmõš di vaaiktemvuuʹd rââʹžžesvuõtt pirrõõzz pillšõõvvma. Aarktlaž Lappi pirrõs-suõjjlummuž vuåpp veeʹzz toiʹmmvuuʹdes täi pirrõs-suõjjlemlääʹjj õõlǥtõõzzi jääʹǩǩtummuž pirrõõzz pillšõõvvmõõžž cõggâm õuʹdde.
Pirrõs-suõjjlemlääʹjj õõlǥtõõzzi lââʹssen lie Aanar, Jeänõõǥǥ da Uccjooǥǥ kooʹddin viõǥǥâst åårrai pirrõs-suõjjlem-meärrõõzz pirrõõzz pillšõõvvmõõžž cõggâm diõtt. Puõccui ääidast âânnmõš da peâmmʼmõš 1-klaass påʹnnčääʹccvuuʹdin lij täin kooʹddin pirrõs-suõjjlem-meärrõõzzi nuäjain ǩiõlddum. Õinn täi koolm kååʹdd pirrõs-suõjjlem-meärrõõzzi mieʹldd puõccui poortummuš suõiʹnin leʹbe jeeʹres rehuin lij čääʹccvuuʹdi jiõŋ âʹlnn leʹbe tõn kõõskteʹmes õõldâsvuõđâst ǩiõlddum. Poor-tempääiʹǩ da vuåju, vuäj, jooǥǥ, läädd leʹbe jääuʹr kõʹsǩǩe âlgg kuâđđjed uuʹccmõsân 10 mettar kååbda vuʹvdd da suõjjvuuʹd kobddvuõđâst âlgg väʹldded lokku še tuʹlvv nuʹtt, što čääʹcc ij pâjjan 10 mettred âʹlddlab poortempääiʹǩest.
Puäʒʒhååid vaaiktõõzz pirrõʹsse lie ǩidd vuuʹdest åårrai puõccui meäʹrest, puõccui åårram peštt-mõõžžâst vuuʹdest di puõccuid taʹrjjuum porrmõõžžâst. Puäʒʒhååidast šõddi kuârmtõs pirrõʹsse šâdd jeeʹrab mieʹldd puõccuid taʹrjjuum porrmõõžž di puõccu põõški da kooǯǯ seʹst ââʹnnem tolmmsin. Palggmõõžžâst šõddi eroosio vuäitt lââʹzzted kuârmtõõzz õinn ääiʹjbest. Tolmmsi meäʹr pâjjnum-muš šõõddat čääʹccvuuʹdin rippõõvvmõõžž di tän seuʹrrjõssân jeeʹrab mieʹldd happvääʹn da kueʹllkâlmmʼmõõžžid. Nuʹtt še põõški seʹst ââʹnnem čueʹllbakteeʹr sätta šõõddted pâjjčaaʹʒʒi pillšõõvvmõõžž. Pirrõõzz pillšõõvvmõõžž riskk lij šurr vuuʹdin, koin häittaunnâz peäʹsse juʹn-a vuõiʹǧǧest leʹbe kolggâmčaaʹʒʒi mieʹldd čääʹccvoudda.
Aarktlaž Lappi pirrõs-suõjjlummuž vuåpp tuåimmvuuʹdstes puõccui peâmmʼmõõžž da tõʹst šõddi pirrõsvaaiktõõzzid viõusben täʹlvvpââʹjest 2020 – 2021, seämma še juätkast. Pirrõs-suõjjlem-meärrõõzzi vuâsttsaž di pirrõõzz pillšõõvvmõõžž leʹbe pirrõõzz pillšõõvvâm vaar šõõddteei puõccui poortummšest tuejjeet juätkast pâi tuʹtǩǩeemraukkmõõžž pååʹlsa. Vuåppâmveʹrǧǧneǩ vuäitt še äʹlǧǧed vaaldâšmpäkktooiʹmid ääʹšš lääǥǥlaž vuâkka säʹttem õuʹdde.
Kååʹdd pirrõs-suõjjlemveʹrǧǧneǩ vuäitt måtam vueʹjjest miõttâd čoʹrstõõǥǥ pirrõs-suõjjlem-meärrõõzzâst. Čoʹrstõõǥǥ âlgg ooccâd ǩeerjlânji juʹn-a rosttovmannust õlmstâʹttma pueʹtti čoʹrstõkooccâmlomaakkin leʹbe luõvâld ǩeeʹrjtum ooccmõõžžin. Luõvâld ǩeeʹrjtum ooccmõõžžâst algg uʹvdded seämma teâđaid ko vaalmâš čoʹrstõkooccmõšvuâđ âʹlnn. Čoʹrstõkooccmõõžžâst âlgg uʹvdded vuâđđtõõllmõõžžid, mõõn diõtt čoʹrstõk lij tooiʹm harjjtem beäʹlest vieʹltʼtem. Čoʹrstõkooccmõõžžâst raaukât ciâlklmid ääʹššvuäzzlain, mâʹte mädd- da čääʹccvuuʹd vuäʹmsteeʹjest di Lappi JJP-kõõskõõzzâst. Čoʹrstõõǥǥ ooccmen âlgg väʹldded lokku ǩiõttʼtõõllâmäiʹǧǧ, kååʹtt ciâlkâlmraukkmõõžžeezvuiʹm vuäitt leeʹd nuʹtt kuõʹhtt määnpââʹj. Toimmjummuž ij vuäǯǯ altteed ouddâl ko ooccmõš lij ǩiõttʼtõllum da čoʹrstõk miõttum.
Čoʹrstõk pirrõs-suõjjlem-meärrõõzzin lij õõut vuâr vääras. Čoʹrstõõǥǥ ij vueiʹt vuäǯǯad ouddmiârkkân määŋg tääʹlv ääiǥas õhttân vuâra. Čoʹrstõktuʹmmstõõǥǥâst uuʹdet taarbšum meärrõõzzid kuõskeeʹl jeeʹrab mieʹldd toiʹmmjummuž pirrõshääitai ǩieʹppummuž, njeäʹššhuâl di toiʹmmjummša uvddum pešttmõõžž. Meärrõõzzi jääʹǩǩtummuž vuåppât. Voudda, koozz čoʹrstõk lij miõttum,, tuejjeet taʹrǩstõõzz nuʹtt toiʹmmjummuž ääʹljeen ko tõn puuđeen. Vueiʹtlvaž čoʹrstõõǥǥâst huõlǩani toiʹmmharjjteei âlgg jäʹrjsted toimmjummšes nuʹtt, što tõt ij šõõddât pirrõõzz pillšõõvvmõõžž leʹbe tõn vaar.