Arktâsii Laapi pirâssuojâlem västid kieldâ pirâssuojâlemvirgeomâháá pargoin Suáđigil, Aanaar, Muonio, Iänuduv já Ucjuv kieldâin, já kocá návt meid puásuituálu tovâttem pirâsvaikuttâsâid kuávlust. Puásuituálu lii iäláttâstoimâ. Pirâssuojâlemlaavâ mield toimâhárjutteijest kalga leđe tiätu suu tooimâ pirâsvaikuttâsâin, pirâsriiskâin já tai haldimist sehe háitulij vaikuttâsâi kep-idemmáhđulâšvuođâin.
Pirâssuojâlemlaavâst pirrâs pillâšuumáin uáivildeh taggaar luoštuu, mon čuávumuššân šadda tiervâsvuođâhemâdâs, hááitu luándun já ton toimáid, luánduvaarij kevttim hiäjuluvá, pirrâs almolii makkuuvâšvuotâ tâi eromâš kulttuuráárvuh kiäppáneh, pirrâs heivim almos virkosmittemkiävtun hiäjuluvá, šadda vaahâg tâi hááitu omâdâhân teikâ ton kiävtun tâi eres almos tâi priivaat hiäđu luávkkám, mon puáhtá paldâlistiđ táid.
Toimâhárjutteijee kalga orniđ tooimâs tienuuvt, ete pirrâs pillâšum puáhtá muuneeld estiđ. Pirrâs pillâšumvaarâ tovâtteijee tooimâ kalga máhđulâšvuođâi mield soijiđ tienuuvt, ete tooimâst ij šoodâ pillâšum tâi ton vaarâ já pillâšum puáhtá estiđ. Tooimâ soijimsaje hiäivulâšvuotân vaigutteh ei. tooimâ luándu, pištem, äigimuddo já pirâsvaikuttâsâi merhâšitteevuotâ, pillâšume oskottetteevuotâ sehe tot, mon herkki vaikuttâskuávlu lii pirrâs pillâšuumân. Arktâsii Laapi pirâssuojâlem kocá oles toimâkuávlustis tai pirâssuojâlemlaavâ kenigâsvuođâi nuávdittem pirrâs pillâšume estim várás.
Pirâssuojâlemlaavâ kenigâsvuođâi lasseen láá pirrâs pillâšum estim várás Aanaar, Iänuduv já Ucjuv kieldâin vyeimist orroo pirâssuojâlemmiärádâsah. Poccui káárdán piejâm já piemmâm 1-luoka pon-nečäcikuávluin lii tain kieldâin pirâssuojâlemmiärádâsâi vuáđuld kieldum. Ain tai kuulmâ kieldâ pirâssuojâlemmiärádâsâi mield poccui piemmâm suoinijn tâi eres fuođâráin lii čácáduvâi jieŋâ alne tâi tállân toos alda lii kieldum. Piemmâmsaje já aijuu, juuvâ, láádu tâi jäävri kooskâst kalga leđe ucemustáá 10 meetter kubduv stielâs já syejistiellâs kubduvvuođâst kalga väldiđ huámmášumán meid tulve tienuuvt, ete čääci ij paijaan eenâb ko 10 meetterid piemmâmsaje piällás.
Puásuituálu vaikuttâsah pirrâsân láá kiddâ kuávlust orroo poccui meereest, mon kuhháá poccuuh oroh kuávlust sehe poccuid faallâmnáál purrâmušâst. Puásuituálu tovâttem nuáđi pirrâsân šadda eereeb iärrás ravâduvâin, moh láá poccuid faallâmnáál purrâmušâst sehe poccuu pooškâst já kuužâst. Kuáđutmist šaddee eroosio puáhtá lasettiđ nuáđi ovdiist. Ravâduvâi nalliisvuođâi lasanem toovât čácáduvâin njivlom sehe taan čuávumuššân eereeb iärrás happilappum já kyelijáámuid. Meid pooškâin orroo čuálibakteereh sättih tovâttiđ pajaldâsčaasij pillâšum. Pirrâs pillâšum riskâ lii styeres kuávluin, mast háittuamnâseh peesih jo-uv njuolgist tâi kulgâmčaasij mield čácádâhân.
Arktâsii Laapi pirâssuojâlem kocá toimâkuávlustis piemmâm já tast šaddee pirâsvaikuttâsâid pehtilittum vuovvijn tälvipaajeest 2020 – 2021 já meid puátteevuođâst. Pirâssuojâlemmiärádâsâi vuástásii sehe pirrâs pillâšum tâi pirrâs pillâšumvaarâ tovâtteijee poccui piemmâmist tahhoo puát-teevuođâst ain tutkâmpivdem poolisân. Kocceemvirgeomâhâš puáhtá meid riemmâđ hal-dâttâhpággutoimáid ääši lavâlii tile juksâm várás.
Kieldâ pirâssuojâlemvirgeomâhâš puáhtá ovtâskâs tábáhtusâin mieđettiđ spiekâstem pirâssuojâlemmiärádâsâst. Spiekâstem kalga uuccâđ kirjálávt jo-uv juovlâmáánust almostittemnáál spiekâstemuuccâmluámáttuvváin tâi rijjâhámásii ucâmuššáin. Rijjâhámásii ucâmušâst kalga oovdânpyehtiđ siämmáid tiäđuid ko valmâš spiekâstemuuccâmluámáttuv vuáđust. Spiekâste-mucâmušâst kalga oovdânpyehtiđ vuáđustâsâid, ete mane spiekâstem lii tooimâ hárjuttem tááhust velttidmettum. Spiekâstemuuccâmucâmušâst pivdeh ciälkkámušâid áášán kullee peelijn, tego eennâm- já čäcikuávlu omâsteijest sehe Laapi IJP-kuávdáást. Spiekâstem ucâdijn kalga väldiđ huámmášumán kieđâvuššâmääigi, mii ciälkkámušpivdemijguin puáhtá leđe suulân kyehti mánup-paje. Tooimâ ij uážu algâttiđ ovdilgo ucâmuš lii kieđâvuššum já spiekâstem mieđettum.
Spiekâstem pirâssuojâlemmiärádâsâin lii kerdiluándulâš. Spiekâstem ij lah máhđulâš finniđ ovdâmerkkân maaŋgâ täälvi ááigán häävild. Spiekâstemmiärádâsâst adeluvvojeh tárbuliih miärádâsah, moh kyeskih eereeb iärrás tooimâ pirâshemâdâsâi keeppidmân, pasâttâshuolâttâsân sehe tooimâ suovvum pištemân. Miärádâsâi nuávdittem koceh. Kuávlun, kuus spiekâstem lii mieđettum, tahhoo tärhistem sehe tooimâ älgidijn já talle, ko tot nohá. Máhđulii spiekâstmist peerusthánnáá toimâhárjutteijee kalga orniđ tooimâs tienuuvt, ete tot ij toovât pirrâs pillâšum tâi tom vaarâ.