Árktalaš Lappi birassuodjaleapmi vástida gieldda birassuodjalanvirgeoapmahačča bargguin Soađegili, Anára, Muonio, Eanodaga ja Ohcejoga gielddain, ja gohcá nappo maiddái birasváikku-husaid, maid boazodoallu dagaha guovllus. Boazodoallu lea ealáhusdoaibma. Birassuodjalanlága mielde ealáhusdoaibmi galgá leat diđolaš doaimma birasváikkuhusain, birasriskkain ja daid hálddašeamis, ja maiddái vahátlaš váikkuhusaid geahpedanvejolašvuođain.
Birassuodjalanlágas birrasa bilidemiin dárkkuhuvvo dakkár nuoskun, mii dagaha dearvvasvuođahehttehusa, hehttehusa lundui ja dan doaimmaide, luondduriggodagaid geavahe-ami váttásmuvvama, birrasa almmolaš guoibmáivuođa dahje erenomáš kulturárvvuid geahppáne-ami, birrasa almmolaš lustageavaheapmái heivema geahppáneami, vahága dahje hehttehusa op-modahkii dahje dan geavaheapmái dahje eará daidda buohtastahtti almmolaš dahje priváhta ovddu loavkideami.
Ealáhusdoaibmi galgá ordnet doaimma nu, ahte birrasa bilideami sáhttá ovddalgihtii eastadit. Birrasa nuoskuma dagaheaddji doaimma galgá vejolašvuođaid mielde sajustit nu, ahte doaibma ii dagat nuoskuma dahje dan áitaga ja nuoskkideami sáhttá eastadit. Doaimma sajustanbáikki heiv-volašvuhtii váikkuhit ee. doaimma luondu, bistu, áigemearri ja birasváikkuhusaid mearkkašupmi, nuoskuma duođaláhki sihke váikkuhanvuloš viidodaga hearkivuohta birrasa nuoskumii. Árktalaš Lappi birassuodjaleapmi bearráigeahččá dáid birassuodjalanlága geatnegasvuođaid čuovvuma olles doaibmaviidodagas birrasa billašuvvama eastadeami dihtii.
Birassuodjalanlága geatnegasvuođaid lassin gávdnojit fámus leahkki birassuodjalanmearrádusat birrasa nuoskuma eastadeami dihtii Anára, Eanodaga ja Ohcejoga gielddain. Bohccuid áidái bieb-man ja biebman 1-luohká vuođđočáhceviidodagain lea dáid gielddain birassuodjalanmearrádusaid vuođul gildojuvvon. Ja dan lassin dáid golmma gieldda birassuodjalanmearrádusaid mielde bohccuid biebman suinniiguin dahje eará fuođđariiguin lea gildojuvvon čáziid jieŋa ala dahje dalán dan lahkosii. Biebmanbáikki ja ádjaga, veaji, joga, láddo dahje jávrri gaskii galgá báhcit uhcimustá 10 mehtera govdosaš avádat ja suodjeavádaga govdodagas galgá váldit vuhtii maiddái dulvvi nu, ahte čáhci ii loktan 10 mehtera lagabui biebmanbáikki. Biebmamin ii gehččojuvvo uhcánaš ja gas-kaboddosaš suinniid geavaheapmi bohccuid čohkkedettiin ja sirddedettiin.
Boazodoalu váikkuhusat birrasii leat gitta guovllu bohccuid mearis, bohccuid guohtuma bisttus guovllus ja maiddái biepmus, mii addo bohccuide. Boazodoalu dagahan noađuheapmi birrasii boahtá earret eará bohccuide addon biepmu ja maiddái bohcco baikka ja gučča sisdoallan veagas. Guođoheami dagahan gollan sáhttá lasihit noađuheami ain ovddežis. Veaga álbmáivuođa lok-taneapmi dagaha čázádagain liigešattolašvuođa sihke dan čuovvumuššan earret eará suvrra- d. oksygenajávkama ja guollejápmimiid. Maiddái baikkaid sisdoallan čoallebaktearat sáhttet dagahit bajáščáziid billašuvvama. Birrasa billašuvvama riska lea stuoris guovlluin, gos vahátlaš ávdnasat besset juogo njuolgga dahje golgančáziid fárus čázádahkii.
Árktalaš Lappi birassuodjaleapmi gohcá doaibmaviidodagas bohccuid biebmama ja das šaddan birasváikkuhusaid beaktilit dálveáigodagas 2020-2021 ja maiddái boahttevaš áiggiin. Bohccuid biebmamis, mii lea birassuodjalanmearrádusaid vuostásaš, sihke bilida birrasa dahje uhkida bilidit birrasa, dahkko boahttevuođas álot dutkanbivdda polesii. Gohcinvirgeoapmahaš sáhttá maiddái álgit hálddahusbággodoaimmaide ášši lágalaš dillái máhcaheami dihtii.
Gieldda birassuodjalanvirgeoapmahaš sáhttá ovttaskas dáhpáhusain spiehkkasit birassuodjalan-mearrádusas. Spiehkkaseami galgá ohcat čálalaččat juogo spiehkastatohcamušskoviin, mii olggos addo juovlamánus, dahje friijahápmásaš ohcamušain. Friijahápmásaš ohcamušas galget leat seammát dieđut go gárvves spiehkastatohcamušvuođus. Spiehkastatohcamušas galget leat vuođustusat, manin spiehkkaseapmi lea doaimma ollašuhttima dáfus vealtameahttun. Spiehkastatohcamušas bivdojit cealkámušat áššáiosolaš oassebeliin, nugo eana- ja čáhcevi-idodaga eaiggádis sihke Lappi ELY – guovddážis. Spiehkkaseami ozadettiin galgá vuhtii váldit gieđahallanáigge, mii cealkámušbivdagiin sáhttá leat sullii guokte mánotbaji. Doaimma ii oaččo álggahit ovdalgo ohcamuš lea gieđahallon ja spiehkkaseapmi mieđihuvvon.
Spiehkkaseapmi birassuodjalanmearrádusain lea geardelunddot. Spiehkkaseami ii leat vejolaš oažžut ovdamearkan máŋgga dálvái hávil. Spiehkastatmearrádusas addojit dárbbašlaš mearrádusat guoskkadin earret eará doaimma birashehttehusaid geahpedeami, bázahusfuolahusa ja doaimma lobálaš bisttu. Mearrádusaid čuovvun bearráigehččojuvvo. Guvlui, gosa spiehkkaseapmi lea mieđi-huvvon, dahkko dárkkistus sihke doaimma álggedettiin ja dan nogadettiin. Vejolaš spiehkkaseamis fuolakeahttá ealáhusbargi galgá ordnet doaimma nu, ahte dat ii dagat birrasa billašuvvama dahje dan vára.